Foto & Jooks

Olen vahepael palju oma fotograafia ja jooksmisega tegelenud. Sain nyyd ka ametliku jooksu liidri litsentsi UK Athelitics organisatsioonist, mille yle on mul muidugi vaga hea meel. V6in eest vedada erineva tasemega jooksugruppe ja hetkel klubi kaudu vean algajate, edasij6udnute ja k6ige kiiremate jooksjate gruppi - red, yellow& green grupp. Olenevalt grupitasemest ja suurusest, me jookseme tavaliselt 3-6 miili, 9 - 10.5 minut/miil. Koige parem uudis on see, et selle nadala esmaspaeval oli kokku 98 jooksjat!!! See on ki6ge suurem arv inimesi, kes meie klubis jookmas on korraga olnud. K6ikidel jooksuliidritel muidugi super heameel, sest jarelikult populaarsus kasvab ja rohkem inimesi huvitub aktiivsest eluviisist. http://www.bearbrookrunningclub.co.uk/?

Fotograafias teen vaikseid edasisamme ning plaanis on paar projekti, mis peaks hasti enese arendamisel aitama. Uued teadmised fotograafiast on muutnud mind natuke tagasihoidlikumaks uute piltide yles panemisel ja olen ainult m6ned pildid FB yles riputanud. Siin siis aga yks m6nus 'chilli-chocolate' kook minu tookaaslase pulmast, mis sai tehtud enne kui selle k6htu pistsin :)!

Kylm on

Natuke on veel 6ues soe :( aga muidu juba taitsa kylm kaes! Naabrinaine andis suve alguses neli tomati taime ja olen neid suve labi usinalt kastnud ja hooldanud. Ilusad rohelised tomatid on kyljes aga punaseks ei taha minna! Nyyd on kylmad ood ja arvan, et mu tomatitest ei saagi asja. No natuke on kurb meel. Kyll aga saime k6vasti ploome ja kohati oli juba kurguauguni nende soomisest. Paris palju on 6uni ka, aga need on rohkem purgi v6i koogi sisse panemiseks. Hea tunne on  et see aasta saime jalle natuke oma aia saaki, aga tomatit v6ibolla enam jargmine aasta ei kasvata!
Eile 6htul oli eriti kylm ja kuna Andyt ka kodus ei olnud, siis tirisin esimest korda yle pika aja soojaveekoti endaga voodisse kaasa. Niiii m6nus oli! Korraks oli isegi hea tunne, et toas nii kylm oli :).
Augustikuu alguses kaisime Sotimaal ja neli paeva meie reisist olime kanuumatkal. Birgit ja Peeter liitusid meie brigaadiga ja ma loodan vaga, et nad ka jargmine kord on n6us kampa looma. Seiklusi oli mitmeid ja k6ik said ka taism66dus j6est labi kaidud, seda siis kas vabatahtlikult v6i paadist valja kukkumise t6ttu! Peetril olid m6ned head pildid kaameras, mis said vist paastetud, aga ma ei teagi kas peale sund ujumist kaamerast asja on saanud?

Perekond McGoldrik on juba pannud oma kalendrisse kirja jargmised kanuumatka kuupaevd - oktoobris ja aprillis - ning on ostnud ka teise kanuu! Kuna mina mingi suur ujuja ja kylma armastaja ei ole, siis need korrad jatan mina vahele. Ma olen heameelega n6us olema kalda logistik, autojuht, kokk ja koristaja. Vajadusel n6us ka soojaveekotte pakkuma. Yhes6naga - matk laks k6igile, eriti muidugi lastele, vaga hasti peale, nii et jargmise suve yks matk on t6enaoliselt kanuutamie.
Kuna ma hetkel yhekski eksamiks ei 6pi, siis otsustasin natuke oma fotoka kasutusjuhendit lugeda ja 6ppida seda paremini kasutama. Peamine p6hjus oli aga see, et fotokal on nii palju funktisoone ja nuppe ning ma ei osanud nendega eriti midagi peale hakata, nii et ykspaev vihastasin enda peale ja otsustasin natuke asja uurida! Seega, et 6ppimisest pausi teha, otsustasin natuke 6ppida!!? Eks paistab, kuidas mu amatoor fotograafia oskused arenevad ja kas midagi naitamiseks ka sobib panna.
Aidaa.

Eestis

..homme. Loodame et Mr Ash Cloud lubab meil lennata!

Veidike nostalgiat neile, kes sündinud 1980. või enne seda?

Huvitav, ma m6tlen...valjav6te yhest emailist.


Veidike nostalgiat neile, kes sündinud 1980. või enne seda?Kui oled sündinud pärast 1980. aastat...Sorry, sa ei pruugi aru saada!

Kuidas on võimalik, et meie, kes me oleme sündinud
50/60/70-ndatel aastatel, oleme ikka veel elus?
Vastavalt teooriatele aastatest 2004-2005-2006 peaksime juba ammu surnud
olema.

MIKS?

Me istusime autos ilma lasteistmeta, turvavööta ja õhkpadjata!
Meie voodi ja puust mänguasjad olid värvitud pliid ja kaadmiumi täis
värvidega.
Trepi ülaosas ei olnud piiret, kes astus liiga kaugele, potsatas alla.
Kui sa oma voodis ärkasid, ei kuulnud sind keegi. Kui midagi juhtus, pidid
sa kõigest kõrist karjuma, et vanemad sind kuuleksid.
Ohtlike ainetega pudeleid ja isegi kõikvõimalikke ravimipudeleid sai
kergesti oma kahe käekese ja piiratud motoorikaga avada.
Uksed ja väravad käisid kergesti kinni ja kui sinu sõrmed sinna vahele jäid,
siis said nad haiget.
Sa istusid jalgratta pakiraamil ja püüdsid sadulavedrudest kinni hoides seal
püsida.
Kiivrit ei kantud ka sääreväristajaga sõites, rääkimata siis jalgrattast
Vett jõime me kraanist ja mitte pudelist.
Küllap olid olemas nii värv- kui aroomiained. Nii punast, rohelist või
kollast limonaadi nagu tol ajal, tänapäeval enam ei tehta.
Näts pandi õhtul öökapi nurgale ja järgmisel päeval rändas see lihtsalt
uuesti suhu.
Koolis olid meil ainult ühesuurused nii toredalt ohtliku klapiga pingid.
Meie kingad olid alati juba venna, õe, või kellegi teise sugulase kantud. Ka
sinu jalgratas oli kas liiga suur või liiga väike.
Jalgrattal ei olnud käike ja kui kumm katki läks, õpetas isa varsti selgeks,
kuidas seda ise lappida.
Varahommikul läksime kodust välja ja tagasi jõudsime alles siis, kui
tänavavalgustus oli põlema hakanud. Vahepeal ei teadnud keegi, kus me olime
ja mobiiltelefone meil ka ei olnud.
Metsas ega pargis ei olnud mänguväljakuid ega murjanite kogunemispaiku
Kui me tahtsime sõbrale külla minna, siis lihtsalt läksime. Polnud tarvis
enne helistada ega kokku leppida. Ka täiskasvanuid ei olnud kaasas.
Me sõime küpsiseid ja rohke ehtsa võiga võileibu, aga me ei läinud paksuks.
Me jõime sõpradega ühest pudelist ja haigeks ei jäänud sellest keegi.
Meil ei olnud Playstationit, Nintendot, X-boxi, 64 telekanalit, videot,
DVD-d, Surround soundi, oma telekat, arvutit ega internetti. Meil olid
sõbrad!
Telekas algasid saated alles kell kuus õhtul. Siis tuli tund aega midagi
lõbusat lastele ja häda sellele, kes söandas püsti tõusta ja teise kanali
nuppu vajutada (nupud olid ainult aparaadi küljes).Isa otsustas, mida ja kui
kaua vaadatakse.
Me lõikasime endale näppu, murdsime luid, kukkusime hambaid välja ja
mõnikord saime lisaks veel jalaga tagumikku.
Me võitlesime, peksime üksteist oimetuks ja ükski täiskasvanu ei teinud
teist nägugi.
Keegi ei riputanud rahulippu aknale lehvima
Pedagoogiliselt korrektsed mänguasjad meisterdasime endale ise, tagusime
kaikaga palle, ehitasime ratastega seebikaste ja märkasime alles mäest alla
jõudes, et olime unustanud pidurid...
Me mängisime tänaval jalgpalli ja kaasa võis mängida ainult see, kes hästi
mängida oskas; kes nii hästi ei osanud, pidi pealt vaatama ja õppima
pettumusest üle saama.
Kooliski oli lolle lapsi. Nad tulid ja läksid siis kui teisedki ja õppisid
samu asju. Mõnikord jäid nad istuma ja selle üle ei vaieldud, ka mitte
lastevanemate koosolekul. Õpetajal oli alati õigus!
Lõunavõileivad tegime endale ise ja kui unustasime need teha, siis koolist
ei saanud midagi osta! Kui leivakoorik sulle ei meeldinud, siis olid
lihtsalt terve päeva natuke näljasem kui teised!
Kooli sõitsime jalgrattaga, täitsa üksi, talvel ka.
Kui ema sulle hüvastijätuks ukselt lehvitas, olid sa memmekas.
Kui sa pahandust tegid, olid vanemad miilitsaga ühel meelel. Nad tulid sulle
järele,aga ei ostnud sind välja. Meie tegudel olid tagajärjed ja nende eest
ei saanud end peita.
Me olime vabad, mõnikord läks hästi mõnikord vedas viltu ja me vastutasime.
Pidime õppima sellega toime tulema.
Meie põlvkonnast on tulnud palju inimesi, kes oskavad probleeme lahendada,
uuenduslikult töötada ja selle nimel riskile välja minna – ning ei häbene
tagajärgi.

Kas SINA kuulud ka nende hulka?
ÕNNITLEN!
ME OLIME KANGELASED!


Kas Sina oled sündinud pärast 1980. aastat? Sa oled ääretult visa, kui loed
ikka veel edasi, mis?
Nüüd sa siis tead, memmekas, mis tähendab olla kangelane!

Tehtud

Suurest r66must kirjutan, et sain oma viimasest eksamist labi. Ooteaeg oli pikk, aga l6pptulemus siiski positiivne. Pingeline 6-paevane 6ppetoo tasus ennast ara! Suured tanud k6igile, kes poidlad ja varbad pihus hoidsid! Nyyd ootan p6nevusega maikuu l6ppu, et siis jalle Eestit vaisata.

Meil on viimased paar nadalat nii soojad siin olnud, et kohati on tunne nagu elaksime kaugel L6una-Euroopas. Oleme palju rippkiigel ja sun-lounger'il peesitanud ning ilma nautinud. Kaks nadalat tagasi pidime keskpaeval tuppa peitu ara minema, sest LIIGA kuum oli 6ues.... Kuna ilmad on nii m6nusad, siis eile sattusime Andyga heakorrastustsoonile ning tegime garaazis inventuuri. Ostsime m6ned puudlikud 6lid ja lahustid ning tana hakkasin esimese projektiga pihta. K66gikapi pealsete 6litamine - hetkeks olen esimese kihi peale saanud. Nyyd ootan, et see kuivaks ja siis laheb jargmine kiht. Nagu k6ikide varvimis- ja 6litamistoodega - ettevalmistus on alati k6ige tyytum ja aega n6udvam. Jargmisel laupaeval on mul plaan koogip6rand puhastada ja 6litada ning seejaral koogi valisukse varvimine. Yhes6naga tyypiline kevad/suve meeleolu. Aias oleks ka vaja rohida, aga no ei j6ua.
Muidu k6ik tip-top, tegeleme peale vigastusi taas jooksmise ja squashi mangimisega ning ootame oma mitmeid sportsyndmusi.

Pikad pyhad

Eksam tehtud, tulemused teada jargmise nadala reedel. Loodan, et te endiselt hoiate poidlad pihus! Sorry, et te nyyd nii kaua olete oma poidlaid soojendanud! :)

Homme meil siin suur riiklikpyha seoses kuningliku pulmapaevaga. Esialgu, kui Will&Kate'i kihlumisest teatati olid enamus inimesed yksk6iksed ja distantseerunud. Siis aga teatati, et pulmapaev - 29. aprill - on riiklikpyha ja automaatselt olid k6igil emotioonid k5rged-YEIIII ning paljud isegi organiseerivad pulma auks kodutanava pidu!!! Taitsa lahe. Usun, et kuninglikule perele on see positiivne 6ppetund, sest kui nad tulevikus soovivad rahva soosingut, siis nipp on lihtme - anna neile vaba paev/riiklipyha. Ja muidugi pean siinkohal mainima, et ka esmaspaev on meil riiklikpyha, s.t. et taas 4-paevane nadalavahetus.
Miks taas? Et r6hutada, misparast kogu riik on olnud elevil ja high, on see, et meie munadepyha eelmine nadavahetus oli samuti 4-paevane puhkus. Seega, k6igil on tuju hea, keegi ei maleta nii pikka ja jarjest riiklikku pyha. Eelmine nadalvahetus oli pea 30 kraadi sooja ka, nii et mitte keegi ei kurda mitte milegi yle.

Ylekanded algavad homme hommikul juba kell 6.30, aga mina ilmselt enne ei vaata kui alles tseremooniat kell 10, peale oma hommikust jooksmist. Katie ja Kirsten j6uavad meile tana 6htul koos Kirsteni s6branna Kitty'ga, aga nemad ilmselt lahevad ratsutama ja nagu ma olen arusaanud, neid see pulmavark vaga ei huvita. Tellisime ka soogid nadalavahetuseks ara ja ootame m6nuga 4-paevast puhkust. Ma sain yhe vaga p6neva koogiretsepti "Grasshopper Squares" ja plaan on natuke kypsetada ja degusteerida. Proovige ka kui aega on - kasi sydamel, see on mu hetke lemmik kook! Lihtsalt AMAZING!
http://www.bbcgoodfood.com/recipes/1189639/grasshopper-squares

Ma olen teisipaeval tooasjus Londonis, nii et kontorisse ei j6uagi enne kui alles jargmise nadala kolmpaeval ning siis ongi ainult 1 paev oodata kuni eksami tulemuste avalikustamiseni. Trummip6rin, trummip6rin....

Kodus

Tagasi kodus, k6ik laks vaga hasti. M6nus puhkus oli ja nautisime k6ike nii palju kui saime. Haigeks ei jaanud ja sealset soogimyrgitust ka ei saanud :) nii et k6ik ok. Me otse tanavalt toitu ei ostnud, aga kaisime paaris kohas soomas, kus m6tlesime et mingi bakteri poogime raudselt kylge - aga 6nneks laks k6ik ok.
Eile laksime otse toole ja kell 8 6htul vajusin magama ara nii et ma vist ei liigutanud ennast ka kuni alles hommikul yles t6ustes :).
Toole j6udes tuli valja, et ma pean jargmise eksami tegema ja seda juba jargmine esmaspaev. Tegemist on kirjaliku eksamiga - k6ige raskem versioon, mida ma siiani teinud olen....
nii et ma lylitan ennast nyyd nadalaks ajaks k6igest valja ja tulen tsivilatsiooni tagasi jargmine nadal...Ene

Tagasi UKsse

Oleme hetkel Singapore lennujaamas ja ootame lennuki peale minekut. Lend on kell 22.55 ja lennuaeg 13 tundi. Singapore on Londonist 8 tundi ees ning hetke plaan on otse toole minna kui UKsse j6uame. Lendame siinse aja jargi oossel ja j6uame Londoni kell 5 hommikul. Et ajavahega ara harjuda, on kogenud reisijate soovitus otse toole minna, et siis 6htuks UK aja jargi oleme uuesti valmis magama minema. Proovime ja vaatab, mis saab. Minul on muidu esmaspaev puhkusena valja v6etud, aga samas oleks hea kui ma seda vaba paeva saastaks tulevasteks puhkusteks. Tahaks Eestisse millalgi tulla ja kes teab, millal lisa puhkepaevi vaja on... Kogu reis siin Aasias on olnud super lahe ja kindlasti planeerime tulevikus siia uuesti tulla. Tana paeval kaisime veel linnapeal Andyga, sest pidime oma riietele jargi minema - nimelta lasime endale 6mmelda kohaliku ratsepa juures paar riideeset. Mina - aasiastiilis musta/punase kleidi ning Andy ylikonna ja sargi. Tellisime need kui Singapore esimest korda j6udsime, paar korda kaisime m66du proovis ja tana korjasime valmis produkti yles. Vaga ilus kleit on ja ootan nyyd p6nevusega, et seda m6nel yritusel kanda. Natuke v6tsime ka paikest ja suplesime basseinis. M6nus oli. nyyd aga....puhkus labi ja tagasi koju.

Glimpse of Singapore

..Luang Prabang (jatkub)

(...lisan pilte Vietnami reisist - Sapa (udu ja h6imud), Hanoi, Halong Bay (meri))
Luang Prabang'is oli meil giidiks Tong, kes andis super hea ylevaate kohalikust kultuurist, tavadest ja ka minevikust. Laos on kommunistlik ja vaga korrupeerunud riik, kus Tongi s6nul riigiametnikud tavakodanikest suurt huvi ei tunne. Samas aga, riik on kyll kommunstlik, aga viimase kymnendi jooksul on olnud palju muutusi, nt sealhulgas see, et kodanikel on 6igus maad ja maja osta, turismindus vohab ja valisriigi esindajatel on 6igus aritegevuseks pindu rentida - midagi, mida totaalses kommunistlikus riigis ei lubata, sest k6ik on riigomand!? Yhes6naga, selline imelik kommunstlik poliitika.
Silmakulmud t6stis l6ik Tongi elust kui ta kirjeldas, et 2000. aastal oopiumip6ldude havitamiskampaanias sulges valitsus tema pere kyla ja kylaelanikud suunati fyysiliselt teistesse kyladesse/linnadesse elama, kus neil tuli alustada kogu elu nullist....Situatsioon kus ei oska positiooni v6i arvamust vormida.
Nagime tanavatel ja kylades vaga palju kutsikaid ja lisaks alkoholipudeleid, mis sisaldasid taism66tmes kobrasid ning kui naljaga pooleks kysisime, et kas Lao rahvas soob koeri ja madusid...siis Tong enne vastamist, vaatas yle 6la vasakule ja paremale ning ytles, et jah soovad kyll, et seeparast me naema nii palju kutsikaid ning tanu sellele,e t rahvas soob ka madusid, on riigi madude arva kontrolli all :D!

Meie seikluste kirjeldus n6uab rohkem aega, aga hetkel pean l6petama, seega lisa tuleb nii pea kui saan... (jatkub)

Luang Prabang

Luang Prabang, Laos - koht kuhu tasub k6igil korra sisse p6igata. Artiklid kirjutavad siin, et see on viimane riik Aasias, kus kohalik kultuur ja rahvas on sailitanud oma originaalsuse ja tavaparase elu. Cambodia pidavat olema nyydseks rohkem turisminduse poolt ylev6etud. Luang Prabang, rahvaarvuga 50 000, ei ole kyll pealinn, aga selles linnas asub vaidedavalt Lao k6ige ilusam tempel ja muuhulgas vana kuningriigi palee. Tempel oli ilus ja v6imas ning ka palee oli vaga vaga huvitav. Linn on m6nusa atmosfaariga, inimesed on hasti toredad, k6igil on piisavalt ruumi k6ndimiseks ja liiklemiseks vastupidiselt Hanoi'le, mis on ylerahvastunud, 6hureostus suur ja k6igil kurjad naod ees. Heameel, et me Vietnamis ara kaisime, aga suurt isu sinna tagasi minna ei ole....(jatkub)

Lao Cai ja Sapa

Viimased kaks paeva oleme veetnud Lao Cai ja Sapa's. J6udsime eile varahommikul, vastas kohalik meesgiid Son (ingl keeles Sonny :) ja minibussi juht Mr Hang. S6itsime 2,5 tundi ylesse magedesse, et uudistada kohalikus hill tribe turul. Nagime kohalikke vahemusgruppe, kes kannavad vaga uhkeid rahvariided ja tootavad fyysiliselt pikki tunde, et ots-otsaga kokku tulla. Vaesus on siin ebameeldivalt suur ja laialdane. Mina sellist vaesust nainud ei ole, aga eks ma vaga palju Aasias ringi reisinud ei ole, s.t. v6ibolla India ja Tai oleks selles kategoorias tugevaks konkurendiks. Anyway...vaga suur osa inimesi elavad onnides, mis on pooleldi avatud v6i katkised, s.t. mingit tugevat seina v6i uksi/aknaid ei ole, 6ues on olnud need kaks paeva hasti udune ja ainult 12 kraadi sooja nii et kylm on olnud ja visuaalselt vaated vaga piiratud. Sellegipoolest, oleme saanud m6ned fantastilised pildid platform riisi6pldudest ja kohalikust elust. Tana kaisime 5-tunnisel jalgismatkal labi riisip6ldude, kohalike h6imude kodude ja dsungli rajal. Hasti p6nev oli. Osad kohalikud h6imu naised on turismi trikid ara 6ppinud ja haagivad esimesel v6imalusel ennast turistide retkedele kaasa, nii ka meile - 3 naist vanuse vahes 21-27 hakkasid ennast meile kylge, lootes, et retke l6pus me ostame neilt tyki kasitood. Nii nad siis kaisid meil jargi terve tee!!! Yles-alla magedes. Reisi l6puks laks meil muidugi syda haledaks ja nad olid hasti vahvad ja viisakad ning ostsime yhe kaekotti ja kaks rahakotti 7 dollari eest. Hiljem teisi naisi koduteel kohates olime vaga rahul meie kylge pookinud naiste yle, sest teised olid vaga agressiivsed ja ebaviisakad, kes kohe meid nahes ytlesid et me neild midagi ostaks. Olid ainult raha jargi.
Siiani on see reis olnud meie k6ige fantastilisem reis EVER. Soovitame k6igile, kellel vahegi huvi.
Me hakkame kohe o''o''rongi peale minema, et siis homme varahommikul Hanoi j6uda. Sealt s6idame yheks ooks Halong Bay'sse ja p6idlad pihku, et ilm oleks seal parem kui siin Sapas oli. E&A

Ho Chi Minh City

J6udsime paari tunni eest Vietnami suurimasse linna - Ho Chi Minh City'sse. K6ik meenutab N6ukogude Eestit - punased lipud - sirp ja vasara ning viienurgalise tahega igal pool lehvimas. Lennujaama tootajad naevad valja nagu vanasti miilits - mundris ja vaga t6sised ning valiukse ees kontollivad keda terminali siisse lasta ja keda mitte. K6ik tundub aga nende oma suva jargi. Mul tekkis imelik aratundmistunne ja ytlesin Andyle - et k6ik meenutab N6ukogude Eestit. Ootame oma jargmist lendu ja nagu tavaks, jalutasime niisama lennujaamas ringi ja uudistasime, mis myygiks ja soogiks. Kui Euroopas ja isegi Singapore's lennujaamas ringi kaid siis enamus lennujama stiil on suht sarnane aga siin on k6ik nii nagu 30 aastat tagasi Eestis. Myygi poolest on k6ik vaga limiteeritud ja vaga suurt valikut ei ole - se millega arenenud riigid ara harjunu on. Huvitav leid aga on siin see et - soogiks myyakse sygavkylmutatud taispikkuses maduussi - tahelepanu aga pooran sellele, et me oleme juba passikontrollist ja securitist labi tulnud - s.t. et selle sygavkylma mao v6ib endale lennukipeale kaasa osta!!!!!???????
Nii pea kui Singapore'i lennuga maandusime ja passikontolli laksime, suunati meid vaga n6ukogulikult viisa kassasse, kus meil v6tts oma 50 min et tempel passi saada. Ainult yks kassiir terve lennuki rahva peale!!!?? Mingi 50 inimest ootasid kannatlikult t6siste nagudega, kuis naissoost kassiir vorme ja passe kontrollis. Tudnub et tal on vist k6ige tahtsm too siin lennujaamas - sest teda on ainult yks, s.t. ainu6igus autoritaalselt inimesi riiki sisse laste v6 siis mitte. Valjas on 35 kraadi sooja - liiga palav. Vaga pruun ma ei ole, sest olen ikka kreemi hoogsalt peale pannud. Hanois on vist tana aint 20 kraadi ja 6htuks peame rongi peale j6udma, et oossel Sapasse s6ita. Seal pidvat veel jahedam olema. Siinsest riigist ei oska midagi rohkem oodata kui ainult seda mida reisiagentuur paberi peale kirja on pannud. Aga heameel on, et meie Euroopas ennast seltsimeestena enam ei tervita ja punalippe ei lehvita.
Vaga VAGA huvitav kogemus on siiani meil olnud. Kalli k6igile - Ene ja Andy

Singapore

Reede 6htul lennujaama saabudes leidisme yhe minu lemmiku soogikoha - TGI Friday's - kus v6tsime vaikse eine ja margaritas puhkuse alguse tahistamiseks. Lend laks kenasti, kuigi pean ytlema, et pea 13 tunnine reis on istumiseks paris hea katsumus.
Kohalik pere, kelle juures elame esimesed neli paeva, tulid meile lennujaama vastu. 6htu veetsime kohalikes baarides ja vaatasime rugby mange - otseylekannet Inglismaalt. Me oleme 8 tundi UKst ees, s.t. et oossel kell 1 hakkas Inglismaa-Iirimaa mang, aga 6nneks siinne perenaine oli selleks ajaks valmis koju minema, ja ma siis pookisin ennast kaasa, et magama ara minna.
K6ik ok siiani ja yritan ikka updateida niipea kui v6imalik. Lahen istun nyyd 6ues, et Birgiti soovitusel ennast ikka natuke pruunimaks saada. Vbla hiljem lahen ujun basseinis ka.
Tervitused Singapore'st. Ene xxx

AEG

M6ttepaus sai labi. Vahepeal ma m6tlen, kui palju seda blogi ikka loetakse, aga kuna ikka paar inimest on ja arvutituba ka soojem (jalle), siis puhun siia elu uuesti sisse.
Paar nadalat tagasi kaisid perekond Joostid (ingl k The Joosts) meil kylas. Vaga vahva ja selstkondlik nadal oli ja mina tahtsin koguaeg Harrieti sylle v6tta. Nunnu, nunnu. Koos kaisime Oxfordis, ratsutamist vaatamas x 2, Didcot rongijaama Thomas the Tank Engine lastepaeval
http://www.thomasandfriends.com/uk/Thomas.mvc/Home ja Jaanus sai ara maitstud Fish & Chips'i, mis loodedavasti rahuldas tema uudishimu selle imeliku ingliseparase eine jargi. Teinekord v6tab v6ibolla Sausage & Mash'i? Haha. Helen, usin nagu alati, koos mulle k6ige ilusama mytsi helesinise paelaga. Sobib hasti minu uute, Heleni poolt kingitud, k6ige ilusamate siniste kinnastega - samuti lipsudega! Uhkeldasin too juures ka, ja kui Helen sul jaksu ja aega, siis tee aga oma koduleht valmis ja ma saadan siin kohalikele infoks edasi - usun et natuke turgu ikka on! Peale Joostide lahkumist laks meil ilm eriti soojaks ja kahju kohe, et nad nadal aega hiljem siin ei olnud, sest siis oleks saanud 6ues verandal istuda ja (kella viie) teed juua. Helen kysis, et kas me siis JOOMEGI teed kell 17 :) - aga eks me tegelt joome nii kuidas aega ja v6imalust on - iga paev, iga kell, aga mitte hiljem kui kell 17. :D Peale 17 suureneb meie peres risk oossel mitte vaga hasti puhata, kange tee v6ib piisavalt energiat anda ja nagu ookull yleval istuda. Aga k6ik on individuaalne. Kuigi, t6si ta on, siin riigis pealel6una tee kypsise v6i scone'iga on vaga populaarne ja teed v6ib juua yks k6ik millal iganes endale meeldib - yldiselt aga vahemalt paar korda paevas :).
Eelmise nadala alguses, kuskil-millalgi, pookisin endale kylge kurgumandlip6letiku ja peale vaprat 5-paevalist toonadalt, eeldades, et ah kyll see kylmetus niisama ara kaob, kaotasin eelmisel reedel haale ja energia. Eile ja tana toole ei lainudki, kaisin l6puks tana hommikul ka arsti juures, ja nyyd pean nadal aega antibiootikume v6tma. Samas aga pean tunnistama, natuke on m6nus kodus olla - k66gi 6ueuksed lahti, paike ja ilm soe ning kuskile ei pea kiirustama. Oma l6unasoogid olengi nyyd 6ues soonud, et paikeseenergiat laadida ning niisama m6tiskleda ja nadalavahetuse ajakirja lugeda. Tanaseks l6unasoogiks tegine New York bageli koos Philadelphia maardejuustu, l6he ja hapukurgiga. Lihtne aga supermaitsev.
Jooksmas ei ole ma ka nyyd 4 nadalat kainud, sest vigastasin oma parema p6lve ja olen puhkereziimil. Plaan on aprillikuus uuesti asi ette v6tta.
Reedel peale toopeava l6ppu hyppame taksosse ja siis lennukisse, et oma kauaoodatud pulmareisile minna. Peamised sihtkohad on: Singapore, Hanoi, Halong Bay, Sapa, Luang Prabang. Labi s6idame ka Ho Chi Minh City'st ja Bangkokist.
Tagasihoidlikult elevil ja lahen teen endale nyyd (kella poole kahese) tee.
Tervitused k6igile.

Ootamatu taide lainud soov

Armas kiri bIRGITILT. Vaga lahe nadalavahetus oli ja mul on heameel, et minu laupaeva hommikune soov taide laks - nv meie juures :D!
Muuhulgas saime uue fotoka, talvine roos on meie kohta paris hasti valja tulnud.

"Hei, olen nüüd väsinult kuid õnnelikult kodus! Igasugused pühapäevased vintsutused aeglaste rongide (ka Gatwicki rong oli tigujas) ja streikidega kompenseeris kojulend äriklassis sooja söögi ja tasuta jookidega. Ma olen sulle ja Andyle nii ütlemata tänulik kõige eest, aga eelkõige:
- sinu ennastsalgav sõit laupäeva varahommikul Aylesbury- Stansted- Aylesbury- Stansted- Aylesbury(vrdl Tln- Narva- Tln).
- Andy ennastsalgav kaasatulek Stanstedi varahommikul, hoolimata tema vormist.
- teie-poolne poputamine: söötmine-jootmine, majutus ja loomulikult squashiklubi jõulupidu!
- teie suurepärase seltskonna!
AITÄH! Birgit"

Elu edasi

Viimased nadalad olen hommikuti endale ja Andyle l6unasooki valmistanud - tervislik salat - ja kuna Andy laheb juba kell 7 hommikul uksest valja, pean selleks ajaks salati valmistamisega yhelpool olema. No ja kuna ma eile kaisin jooksmas ja hiljem dussi all, siis tana hommikul jai see protseedur ka ara. Kell on 7.36 hommikul, istun siin arvutitoas ja olen juba valmis toole minema?! Pean oma hommikuse ajakava uuesti yle vaatama, ehk peaks hoopis 30 min rohkem magama...
Viimased nadalavahetused on toimekad ja seltskondlikud olnud Katie-Kirsteni ja muu rahvaga. See nadalavahetus on plaan minna daanzingule Andy squash klubis, kuigi mul ei ole 6rna aimugi, mis formaadis see yritus olema saab. Dress code: Casual jogging bottoms?
Pyhapaeval lahme aga Londoni Eesti Seltsi filmi 6htule. Film "August 1991".

Dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. Aus oleks öelda, et mitte kõik ei juhtunud täpselt nii, nagu selles loos kirjeldatakse, aga ... oleks võinud. See on lugu paarist ETV töötajast, kes augustiputši ajal avastavad endas seda, mida nad varem ei teadnud - et nad on tõepoolest valmis Eesti eest surema. Ainult, et surm läheb mööda ja võib olla pole lahingut vajagi, ehkki aastatepikkune alandus nõuaks verd. Stsenarist ja rezissöör: Ilmar Raag. Osades: Tõnu Oja, Hilje Murel, Tanel Ingi, Hendrik Toompere jun., Andres Mähar, Peeter Tammearu, Rain Simmul jpt.

Peaks huvitav 6htu olema ja kui keegi tuttavatest ka satub seal olema, siis on k6ik tip-top. Vaidedavalt aga on seal musta leiba ja muud Eesti snakke myygil, nii et mul muid tingimusi tegelt ei olegi :) - whoop whoop!
Igapaeva tegevustest nii palju, et olen taas Kaalujalgijates, sest endiselt yritan taastuda Eestis alanud allakaigust. Muidugi jooksen endiselt. Ykskord peab ju selle maratoni ara tegema. Valiku variante on nii palju, ei tea millist asukohta valida. Hetke lemmikud on New York, Pariis v6i Florenze (Firenze). Hetkel on taas plaanis ainult pool-maratoni joosta. Silverstone Half-Marathon 2011 k6igile tuntud Vormel 1 v6idus6idu rajal. Ma peaks Jaanusega raakima, ehk on n6us minuga seda jooksma. Jooks toimub 6. martsil!! Nii v6i teisiti tuleb sinna kaasa - hahahaha.

Igaaastane kylmetus

Istun kodus oma igaaastase kylmetushaigusega ja yritan oma aega kuidagi sisustada, sest peale magamise ja magamise on igasugune muu tegevus palju atraktiivsem. Kuigi arvan, et nii 10 min parast olen tagasi pikali voodis. Tana toole ei lainud ja ilmselt ka mitte homme. Meil on siin 6ues vaga soojad ilmad olnud (19 kraadi) ja ilmselt ma kuskil sooja-kylma vaheldusmisega pookisin endale mingi pisiku kylge. Lisaks, minu teooria kohaselt, andis asjale negatiivse kaigu meie kontoris suur ymberkorraldus, s.t. istumise plaan muudeti ja k6ik pidi oma asjad yhelt laualt teise kolima. See aga tekitas suure tolmupilve, mida me k6ik sisse ja valja hingasime. Aknaid meil kontoris lahti teha ei saa, 6hku ja temperatuuri reguleeritakse ventilatsiooniga, mis tekitabki sellise surnud 6hu, kus bakterid ja kes teab veel mis muu, keerleb kontoris edasi-tagasi. Ma m6tlen, et ehk peaks kellelegi pretensiooni saatma, sest koristusstandard on kysitav!
Selle nadala neljpaeval lendame Andyga Edinburgh'i ja sealt s6idame reedel edasi Aberdeeni. Andy sugulased Alison ja Alaistair kolivad Austraaliasse elama-tootama ja nad korraldavad arasaatmispeo. Pidu peaks vahva olema, sest kohale lubas tulla palju rahvast, keda me yle aasta nainud ei ole. K6igil kasti ka kildid kaasa tuua, mis on tore, sest ma saan jalle kleidi kapist valja v6tta.
Jargmine nadal on osades koolides koolivaheaeg, s.h. Sally ja Stepheni 3-l lapsel. Nad otsustasid, et tulevad siis selleks nadalaks meie juurde puhkama ja sotsialiseeruma. K&K peaks ka jargmise nadal l6pus meile tulema (neil on koolivaheag nadal peale jargmist), nii et 0meil on siis full house.
Prillidega olen juba nii ara harjunud, et ilma nendeta on arvutis tootamine paris raske. Hetkel yhtegi pilti prillidega ei ole, aga nii kui saan, panen ka siia yles.
Muidu laheb k6ik tasapisi ja tunnen, et aeg on minna ja pikali visata...

Run to the Beat 1/2 Maraton ja prillid

Eelmisel pyhapaeval jooksime Jenny'ga Run to the Beat 1/2 maratoni, s.o. 13,1 miili ehk 21km. Algus ja l6pp oli Londoni O2 Areeni juures ning kokku oli jooksjaid 17,000. Algne start oli planeeritud kella 9.45ks aga kuna Londoni linn otsustas osad metrooliinid parandusreziimile saata, siis stardiaeg lykkus 45 minutit edasi. Kui oleks seda teadanud, ei oleks kell 5 hommikul yles arganud! Ootamine aga ei l6ppenud sellega, sest pidime stardi jarjekorras kylematama veel 35 min enne kui minekut tegime. 17,000 inimest ei mahtunud lihtsalt korraga stardivarvatest labi :). Ja see stardi jarjekorras ootamine oligi ehk k6ige suurem proovikivi. Kylm ja vinge tuul ryndas k6iki jooksjaid ja nagime vaeva, et ennast ja lihseid soojas hoida. Jooksime keskmiselt 9,4 min/miil, mis oli meie jaoks selle distantsi labimiseks mugav tempo. L6pp jooksuaeg oli 2 tundi ja 8min ja 52 sekundit. Olime tulemusega rahul ja jargmine kord prooviks juba alla 2 tundi joosta. See Run to The Beat 1/2 maraton on m6nus rada, sest kogu distants labib Londoni tanavad, kuhu niisama jalutama ei satu ning lisaks on teeaares kokku 10 lava elava- v6i makimuusikaga, mis lisaks kaasaelajatele jooksjad hasti ergutab. Peale finisit olid jalalihsaed valusad, aga enesetunne oli hea ja sama distansti jookseks heameelga veel.
Meil oli ka oma fannklubi kaasas, kokku 11 inimest, kes k6ik erivahemaade tagant meile kaasa elasid. Vaga lahe oli!
Ma nyyd ootan Londoni Maratoni uudiseid, s.t. kas sain koha v6i mitte. Eks annan teada, kui kohad valja kuulutatud on.

Tana sain l6puks katte ka oma prillid. Ma nimelt kaisin 3 nadalat tagasi silmaarsti juures, ja ma pean arvutiga tootades nyyd prille kandma. Vaidedavalt on mul stigmatism, s.t. e valgus langeb minu silmamuna keskele mitte silma taha nagu peab. Arvuti, lampide, autode valgustus ja sarnaste esemete valgus tekitab silmade valu ja seega tootamise ja autoga s6itmise raskeks.

ok. Ma nyyd lippan La Tasca restorani suure ylemuse arasaatmispeole. xxx

Täiskäik edasi

Me oleme k6ik tagasi koolis ja tööl ning toimetame tihedallt oma treening programmidega. Mina treenin oma pool- maratoniks, mis toimub 26. septembril, Andy oma squashi liiga mängudeks ning Katie ja Kirsten uue kooliaasta eksamiteks. Mina olen nyyd yritanud käia jooksmas neli korda nädalas ja iga kord nii 5-6 miili korraga. Eestist tagasi tulles otsustasin, et pean ka natuke oma selga parendama, sest seljavalud on mind jätkuvalt kurnmas nii päeval kui ööl. Eelmine nadal kaisin ka kiropraktiku juures, kes muideks on elanud Helsingis ja töötanud Nokias, aga parit Inglismaalt. Raagib m6ned s6nad ka soome keelt ja saime kohe ka hea jutusoone peale. Ta pani mu selja- ja puusakondid natuke sirgemasse asendisse ning pean nyyd igapaev kuni jargmise visiidini venitusharjutusi tegema. Yritame mu fyysilise vormi pikaks jooksuks paremasse korda saada, sest Eestist tagasi saabudes tundsin, et k6ik on totaalselt nullis tagasi. Peale Eestit olen ka tagasi normaalsete sooginormide juures, s.t. enam komme ja kohukesi 24/7 ei söö.

Eestis käik lämeie arvates igati hästi, eriti arvestades kui palju komme, kohukesi ja k6rsikuid me s6ime. K6igil oli hästi vahva ja tydrukud ei saa aru, miks me Eestisse ei koli :). Meil k6igil on palju toredaid mälestusi - kyll aga personaalsed, erinevatest situatsioonidest ja paikadest. Katie ja Kirsteni parim elamus/koht on muidugi Mägide kodu Tartus, Andy sai elava elamuse Vormsi lahelt ja mina peamiselt k6ikidega kohtumisest ning muidugi kohukeste/Kasekest soomisest. Natuke on kurb meel, et päris k6iki ei j6udnud trehvata, aga jaab see siis jargmiseks korraks.

Eelmine nädalavahetus oli meil pyhapäev puhkepäev ja käisme Andy'ga Winston Churchill'i kodumajas, mis oli vaga muljet avaldav kogemus. Sain teada palju fakte, sealhulgas seda, et lisaks poliitiku- ja peaministriametile oli ta noorusp6lves populaarne ajakirjanik, hiljem ka maalija, eluloo ja ajaloo raamatute kirjanik. Maalid olid superkenad, mis muidugi kaunistasid mitmeid tube terves majas. Heameelega lahen sinna uuesti, kui keegi kaasa tuleb.

See nädalavahetus tulevad Katie ja Kirsten jälle meie juurde ja toimub tavakohane 'speeding around'. Ratsutamine, söömine, filmi vaatamine, kaardimäng, massaazi sessioon jne. :)

ps! Tallinna Lennujaamas on Eesti Ettev6tete valjapanek, s.h. firma Etno.ee - teevad Eesti mustrilisi patju, aiakiike, istepatju jne. Hasti lahedad on, nii et soovitan uurida nende kodulehte www.etno.ee

Eesti Tuur

M6tted on nyyd Eesti peal ja ei jaksa ara oodata, et jalle Eesti tulla. Me oleme 4kesi Eestis 15.-26.august ja seekordseks alateemaks on "Eesti Tuur". Tahame seekord v6imalikult palju huvitavaid kohti kylastada, aga muidugi yritame seda k6ike teha koos pere ja s6pradega. S.t. et me loodame ikka k6iki tuuri ajal kohata :).
Paar nadalat tagasi olime Andrew'ga Soomes Martiina ja Marko pulmas, mis laks k6ik super kenasti. Kuna me olime Turus paar paeva enne pulmi, siis saime v6imaluse tutvuda kohaliku linnaga ning aidata pulmade ettevalmistustel. Mina nautisin eelk6ige meres ja jarves ujumist ning Andrew'le oli ehk suurem elamus 30 kase langetamine pulmaruumi kaunistamiseks. Palju siin Inglismaal siis nii vaga metsa langetamas kaiakse!? :D
Veel muidugi nautsin sooke ja komme, nii et koju tagasi j6udes olin ma m6nusa rasvase voldi endale ymber k6hu kasvatanud. Aga k6ik hea eesmargi nimel!
Pulmaseltskond oli suur ja rahvusvaheline ning minul oli au olla Pulmatempel. Esialgu oli Martiinal muidu plaanis maarata templiks yks oma s6branna, aga reedel (paev enne pulmi) teatas s6branna, et tal on ohatis ja et vist ei ole k6ige parem idee kogu pulmaseltkond ohatisega nakatada. AGA - Kus abi vaja, seal abivagi kohal! Sain pea 120-ne inimesega isiklikult tutavaks ja terveks 6htuks tulipunased huuled!
Andrew oli Pruudivalvaja - et keegi pruuti ara ei varastaks. 6htu l6ppes pingevabalt ja edukalt - sest pruut ara ei kadunud !
Eelmisel nadalal olid K&K meie juures ja elurytm seega tihedam ja teistsugune. Meie muidugi pidime tool kaima, aga 6nneks said K&K paevad hobuste tallides veeta - ratsutamas ja chillimas. Hetkel on nad Sotimaal Tony ja Moira juures ning tagasi tulevad selle nadala laupaeval.
Mina kaisin veel eelmine nadal Leeds'is toointervjuul, mis v6ttis omakorda aja ara. Tegin seda eelk6ige intervjuu/presentatsiooni protsessi kogemuse saamiseks, sest hetkel mul tegelikult pingsalt uue tookoha saamise vajadust ei ole. Ja nagu ma ka eeldasin, ma tookhta ei saanud - aga sain suureparase tagasiside ja kogemuse.
Eelmisel laupaeval/pyhapaeval olin mina veel Londonis Katie tydrukute6htul- nadalavahetusel. Katie ja Bobby abielluvad 28. august ja meie pulmaeelseks p6hiyrituseks Katie'le oli comedy club'i ja Loop bar'i kylastus. Nadalavahetus oli edukas ja k6ik jaid vaga rahule.
Samal ajal kui mina Londonist tagasi tulin, laks Kirsten Iron Maiden'i kontserdile. Nimelt tema endine klassivend Portugalist on bandi basskitaristi poeg ja nagu ma aru saan, 11-aastased organiseerised kokkusaamise bandi kontserdil. AS YOU DO! Kirsten sai toreda vip elamuse, aga arvas, et nende muusika ei ole vaga tema maitsele:). Vaidedavalt soojendus band olevat parem olnud.Hahahah
Tegevusi ja juhtumisi palju, yritan ka m6ne pildi 6htul siia lisada, aga hetkel pean nyyd toole tagasi lippama....